Rubriik: Leisi vald (page 1 of 1)

Leisi kool: ajalugu, koolimaja ja tänapäev

Leisi Kool on Saaremaa põhjaranniku haridusasutus Leisi alevikus Saaremaa vallas. Kooli juured ulatuvad 19. sajandi keskpaika ja tänaseks on sellest saanud Saaremaa valla suurim maapõhikool. Selles artiklis anname ülevaate Leisi Kooli ajaloost, koolimajast ja tänapäevast. Andmed pärinevad Vikipeedia artiklitest „Leisi Kool” ja „Leisi”.

Haridus Leisis alates 1851. aastast

Vikipeedia andmetel on Leisis haridust antud vähemalt 1851. aastast. Siis alustati koolitööd Veske külas Tuulingu talu väikeses kambris. 1863. aastal avati Leisis taas apostliku õigeusu kihelkonnakool, mis tegutses eri aegadel moonakatemajas, preestrimajas ja köstrimajas. Õigeusu kogudusel oli Leisi elus oluline koht: 19. sajandil jagati suur osa mõisamaast talupoegadele ja ülejäänud mõisamaa anti õigeusu kirikule.

Kui 1871. aastal ehitati Leisi uus kivikirik, algas ka koolimaja ehitus. Õppetöö uues koolimajas algas 20. oktoobril 1873. Kool oli siis neljaklassiline ja seal töötas kaks õpetajat. Kirik ja kool kõrvuti on tänaseni Leisi aleviku keskus, sest Leisis asuvad Leisi Kool ja Leisi Püha Olga kirik.

Algkoolist keskkooliks

Iseseisvuse algusaastatel, 6. oktoobril 1918, asutati Leisi Algkool. Esialgu tegutses see endise kihelkonnakooli ruumides. 1922. aastal otsustas vallavolikogu ehitada uue koolimaja 250 õpilasele, kuid rahavaidluste tõttu ehituse algus venis. Uue koolihoone nurgakivi pandi 1. mail 1925 ja avaaktus uues majas toimus 2. oktoobril 1927.

Leisi oli hariduses eestvedaja. 1928. aastal kehtestati Leisi vallavanema Filip Mölderi ettepanekul esimesena Saaremaal kuueklassiline koolikohustus. 1929. aasta suvel avati kooli juures põllumajanduslik täiendusklass, mis vastas maapiirkonna vajadustele.

Nõukogude perioodil muutus kooli staatus mitu korda. 1940. aastal reorganiseeriti algkool mittetäielikuks keskkooliks ja 1. veebruaril 1947 Leisi täiskasvanute keskkooliks. 1950. aastal sai koolist üldhariduslik Leisi Keskkool. Sel õppeaastal õppis koolis 243 õpilast. Esimene lend lõpetas keskkooli 1953. aastal ja lõpetajate seas oli ka Hendrik Krumm. Aastatel 1959–1964 kujundati Leisi Keskkoolis välja tootmisõpetus.

Koolimaja 1983. aastast

Praeguse koolihoone nurgakivi pandi 1980. aasta detsembris ja õppetöö uues majas algas 1. septembril 1983. Vikipeedia järgi on hoones ujula, võimla, puidutööõpetuse klass, arvutiklass, raamatukogu, internaat ja staadion. Ujula ja internaat on maakooli jaoks erakordsed, sest need võimaldavad õppida ka kaugemal elavatel lastel.

Koolimaja on aja jooksul järk-järgult kaasajastatud. 1997. aastal sisustati arvutiklass ja aasta hiljem sai raamatukogu uued ruumid. 1999. aastal sai töökoda uue sisustuse. 2000. aastate alguses uuendati klassivalgustust ja tuletõrjesignalisatsiooni. 2005. aastal võeti kasutusele akustiline koolikell ja 2008. aastast on koolimajas traadita internet. 2010. aastal renoveeriti hoone täielikult. Muu hulgas uuendati arvutiklassi ning klassidesse paigaldati interaktiivsed tahvlid ja projektorid. Kooli uus sümboolika võeti kasutusele 2000. aastal.

Keskkoolist põhikooliks ja ühendamine lasteaiaga

Viimane kümnend on toonud suuri muutusi. Leisi vallavolikogu otsustas 2016. aastal reorganiseerida keskkooli järk-järgult põhikooliks, millele lastevanemad olid vastu. 1. septembril 2019 sai koolist siiski põhikool ja ühtlasi Saaremaa valla suurim maapõhikool. 2022. aasta kevadel otsustas Saaremaa vallavalitsus ühendada Leisi Kooli ja Pärsama lasteaia. Ühendatud asutus alustas tööd 1. septembril 2022 ja selle direktor on alates 13. juulist 2022 Helle Kahm.

Kus kool asub ja kuidas sinna saab

Leisi alevik asub kolme tee ristis. Ida poole läheb maantee Jaani kaudu Orissaarde, lõuna poole Karja kaudu Kuressaarde ja lääne poole Metsküla kaudu Pangale. Põhjas on Väinameri ja lähim sadam on Triigi sadam. Aleviku tänavanimede seas on ka Kooli tänav. Leisi oli enne 2017. aasta haldusreformi Leisi valla halduskeskus. Nüüd kuulub see Saaremaa valda ning koolipidaja on Saaremaa vald.

Leisi aleviku ajaloo, nime ja teede kohta loe lähemalt meie artiklist Leisi alevik: ajalugu, nimi ja teed. Kohaliku elu ja liikumise kohta leiad infot artiklist Leisi vald: kohalik elu ja liikumine.

Kokkuvõte

Leisi Kooli lugu algas talukambrist ja kihelkonnakoolist ning jõudis 1983. aastal valminud, 2010. aastal renoveeritud ujula ja internaadiga koolimajja. Kool on üle elanud mitu ümberkorraldust, kuid on endiselt Põhja-Saaremaa olulisim haridusasutus. Ajakohast infot vastuvõtu, tunniplaani ja ürituste kohta küsi otse koolist või Saaremaa vallast, sest kooli korraldus võib muutuda.

Allikad

Leisi alevik: ajalugu, nimi ja teed

Leisi on endise Leisi valla keskus ja Saaremaa põhjaranniku oluline teedesõlm. Selles loos vaatame, kust alevik on alguse saanud ja mida seal tänapäeval leida võib.

Asukoht

Leisi asub kolme tee ristis. Itta viib maantee Jaani kaudu Orissaarde ja lähim küla on Triigi. Lõunasse läheb tee Karja kaudu Kuressaarde, lähim küla on Veske. Läände viib tee Metsküla kaudu Pangale ja lähim küla on Parasmetsa. Põhjas on Väinameri, kus asub Papilaid, ning lähim sadam on Triigi sadam.

Ajalugu

Leisit on esmamainitud 1645. aastal kujudel Löißkull, Loyßküll ja Löysekull; 1798. aastast pärineb nimekuju Laisiküll. 17. sajandi teisel poolel rajati Karja kihelkonda Leisi riigimõis. 19. sajandil jagati suurem osa maast talupoegadele ja mõisamaa anti õigeusu kirikule. 20. sajandi alguseks oli tekkinud alevik, mis hõlmas ka Parasmetsa mõisa maid.

Nimi

1977. aastaks olid sealkandis Leisi I ja Leisi II küla, mis ühendati ning millega liideti ka Olgaküla, nii et moodustati uuesti Leisi alevik. Kohanimi Leisi on arvatavasti tekkinud isikunimest Leis.

Alevik täna

Leisis asuvad Leisi Kool, Leisi Püha Olga kirik ja raamatukogu. Kuni 2017. aasta haldusreformini oli alevik Leisi valla halduskeskus. Aleviku tänavanimed – Kooli, Mere, Karja, Veske, Orissaare ja Kuressaare maantee – peegeldavad hästi selle asukohta ja ajalugu.

Kirikud Leisis ja ümbruses

Alevikus asub Leisi Püha Olga kirik, mis on seotud 19. sajandil õigeusu kirikule antud mõisamaaga. Lähiümbruses on veel Metsküla õigeusu kirik, Pärsama kirik ning keskaegne Karja Katariina kirik Linnaka külas.

Leisi kalmistu kõrval on piirkonnas ka Karja, Karja vana ja Pärsama kalmistu. Need paigad on olulised kohaliku ajaloo ja perekonnalugude uurijatele, sest peegeldavad sajandite pikkust elu Karja kihelkonnas.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Leisi vald: Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle külad; Leisi vald: kohalik elu ja liikumine; Põhja-Saaremaa pangad: Panga pank ja Ninase.

Kasulik teada

Leisist on mugav liikuda nii Kuressaare, Orissaare kui ka Panga panga suunas, seega sobib alevik hästi Põhja-Saaremaa retke alguspunktiks.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: elu ja liikumise, Weather.ee, kuhu minna nende leidmiseks.

Allikad

Aleviku kooli ajaloost alates 1851. aastast loe lähemalt artiklist Leisi kool: ajalugu, koolimaja ja tänapäev.

Autopesula Leisi kandis: mida teada ja kuidas valida

Saaremaa kruusateedel ja rannikul sõites saab auto kiiresti tolmuseks ning talvel teesoola tõttu ka mustaks. Selles loos selgitame, millised autopesulad on olemas ja kuidas Leisi kandis autot hooldada.

Mis on autopesula

Autopesula on töökoda, kus pestakse autosid. Enamasti pestakse auto välisosa, mõnikord ka salongi. Autopesula võib olla iseteeninduslik ehk nutipesula, täisautomaatne või mehitatud, kus pesu teevad väljaõppinud autopesijad.

Pesula ja tankla

Sageli asub autopesula tankla juures. Bensiinijaam võib olla kombineeritud poega, kus müüakse auto- ja transporditarvikuid ning väikest valikut toidukaupu. Nii saab ühe peatusega tankida, auto pesta ja vajalikud tarvikud osta.

Leisi asukoht

Leisi asub kolme tee ristis: idas on Orissaare, lõunas Kuressaare ja läänes Panga. Kuna Leisi oli Saaremaa põhjapoolseim vald, tuleb suuremate teenuste jaoks sageli sõita Kuressaarde või Orissaarde.

Loodust hoides

Leisi kandis on palju veekogusid – Leisi jõgi, Lubjaoja, Purtsa ja Tuhkana järv ning Väinameri. Seetõttu tasub autot pesta selleks ettenähtud pesulas, mitte jõe või mere ääres, et pesuained ei satuks loodusesse.

Pesulatüübid lähemalt

Nutipesulas peseb juht auto ise, kasutades survepesurit ja pesula pakutavaid vahendeid. Täisautomaatses pesulas liigub auto läbi pesutunneli või pesuportaali. Mehitatud pesulas teevad tööd väljaõppinud pesijad, kes saavad puhastada ka salongi.

Leisi kandi kruusateedel tekkiv tolm ja talvine teesool kahjustavad värvi ning põhja, seega tasub autot pesta korrapäraselt. Pesula valikul arvesta, kas vajad kiiret välispesu või põhjalikumat hooldust.

Kui auto on pärast rannas või metsateel käimist väga määrdunud, alusta eelpesuga, et liiv ei kriimustaks värvi. Pesula valides kontrolli ka lahtiolekuaegu, eriti talvel.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Leisi vald: kohalik elu ja liikumine; Leisi alevik: ajalugu, nimi ja teed; Elektriautod: kuidas need töötavad ja miks need levivad.

Kasulik teada

Pärast talvist sõitu pese auto ka altpoolt, sest teesool soodustab roostet. Iseteeninduspesulas järgi juhendeid ja kasuta pesula pakutavaid vahendeid.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: autopesula minu lähedal, Leisi valla tanklate lähedusest, autopesulad.

Allikad

Leisi vald: kohalik elu ja liikumine

Leisi kandis elades või reisides on auto sageli peamine liikumisvahend, sest vahemaad on pikad. Selles loos vaatame, kuidas Leisi on ühendatud ülejäänud Saaremaaga ja mida liikumisel arvestada.

Teede ristumiskoht

Leisi alevik asub kolme tee ristis. Itta viib maantee Jaani kaudu Orissaarde, lõunasse tee Karja kaudu Kuressaarde ja läände tee Metsküla kaudu Pangale. Lähim sadam on Triigi sadam. Endine Leisi vald oli Saare maakonna põhjapoolseim vald ja hõlmas endise Karja kihelkonna maad.

Tanklad

Bensiinijaam ehk tankla on koht, kus müüakse kütust mootorsõidukitele – tavaliselt bensiini ja diislikütust, aga vahel ka gaasi, biokütuseid ja õlisid. Tankla võib olla kombineeritud poega, kus müüakse autotarvikuid, kiirtoitu ja igapäevaseid toidukaupu. Ilma personalita tanklaid nimetatakse automaattanklateks.

Elektriautod

Saaremaale jõuavad ka elektriautod. Akusid saab laadida kodus öö jooksul või laadimisjaamas, kus võimsad laadijad laevad poole tunniga 80% aku mahust. Pikemaid sõite tasub planeerida laadimiskohtade järgi.

Vallaelu

Pärast 2017. aasta haldusreformi kuulub Leisi Saaremaa valda ning endise valla alal tegutseb Leisi osavald. Leisis asuvad Leisi Kool, Püha Olga kirik ja raamatukogu, mis on kohaliku elu keskused.

Teised Saaremaa keskused

Saaremaa valla keskus on maakonna ainus linn Kuressaare. Vallas on lisaks üheksa alevikku – Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme ja Valjala – ning 427 küla.

Leisi asub Orissaare ja Kuressaare vahel, mistõttu kasutavad paljud kohalikud mõlema keskuse teenuseid. Triigi sadam ühendab Põhja-Saaremaad ka Hiiumaaga.

Leisi viimane vallavanem oli Ludvik Mõtlep. Vallas oli üle viiekümne küla, mistõttu on hajaasustuses elavatel peredel auto sageli igapäevane vajadus.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Autopesula Leisi kandis: mida teada ja kuidas valida; Leisi alevik: ajalugu, nimi ja teed; Elektriautod: kuidas need töötavad ja miks need levivad.

Kasulik teada

Põhja-Saaremaal on vahemaad pikad, seega tangi või lae auto enne pikemat sõitu ning kontrolli tankla lahtiolekuaegu.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: tankla minu lähedal, tanklad.

Allikad

Leisi vald: Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle külad

Leisi kant asub Saaremaa põhjarannikul Väinamere ääres. Selles loos anname ülevaate endisest Leisi vallast – selle ajaloost, küladest, kirikutest ja loodusest –, et turistil oleks lihtsam piirkonda avastada.

Vallast osavallaks

Leisi vald moodustati 20. detsembril 1990 ja see hõlmas endise Karja kihelkonna maad. Leisi oli Saare maakonna põhjapoolseim vald ning selle viimane vallavanem oli Ludvik Mõtlep. 2017. aasta haldusreformi käigus ühines vald kõigi Saaremaa omavalitsustega Saaremaa vallaks ning endise valla alal moodustati Leisi osavald.

Alevik ja külad

Valla ainus alevik on Leisi. Külasid on üle viiekümne, nende seas Angla, Karja, Linnaka, Triigi, Pärsama, Metsküla, Parasmetsa, Soela ja Õeste. Paljud neist on väikesed rannakülad, kus säilinud talumaastik ja kiviaiad annavad aimu vanast Saaremaa elust.

Kirikud ja kalmistud

Piirkonnas on neli kirikut: Karja kirik, Leisi kirik, Metsküla õigeusu kirik ja Pärsama kirik. Kalmistuid on samuti mitu, sealhulgas Karja, Karja vana, Leisi ja Pärsama kalmistu. Kõige tuntum neist on keskaegne Karja Katariina kirik Linnaka külas.

Loodus

Leisi kandi veekogudest on tuntumad Leisi jõgi, Lubjaoja, Oitme oja, Punapea ja Võlupe jõgi ning Purtsa ja Tuhkana järv. Rannikul on Pammana ja Patimaja poolsaar, Triigi nina ning Parasmetsa ehk Upsu laht ja Triigi laht. Rannikumeres asuvad laiud Pakulaid, Pihlalaid, Raudrahu ja Väikekuiv ning valla põhjapiiril voolab Soela väin.

Karja kihelkond

Leisi valla maad kattusid endise Karja kihelkonnaga. Karja kirikukihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandi keskpaiku, kui Valjala kihelkonna põhjaosa eraldati omaette kihelkonnaks. Selle keskuseks oli Karja kirik, mida on esmamainitud 1254. aastal.

Leisi kandi tuntumad vaatamisväärsused – Angla tuulikud ja Karja kirik – jäävad mõlemad Leisi ja Kuressaare vahelise tee lähedale. Põhjarannikul avaneb Väinamere vaade ning Triigi sadamast on ühendus Hiiumaaga.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Leisi alevik: ajalugu, nimi ja teed; Karja kirik: Saaremaa väike keskaegne aare; Angla tuulikud: Saaremaa tuntuim tuulikugrupp.

Kasulik teada

Kui plaanid Leisi kanti külastada, ühenda ühe päevaga Angla tuulikud, Karja kirik ja Leisi alevik – need asuvad üksteisest vaid mõne kilomeetri kaugusel.

Allikad