Rubriik: Naaberkohad (page 1 of 1)

Rõuge alevik Võrumaal on tuntud ürgoru, järvede ja vaatetorni poolest. Saaremaa tasasele maastikule vastanduvad siin sügavad orud ja künkad. Selles loos tutvustame Rõuget.

Ürgorg ja järved

Rõuge asub 16 km Võru keskusest edelas Rõuge ürgoru põhjas ja veergudel. Ürgorg on kuni 75 m sügav ning selle põhjas on ahelana seitse järve. Suurjärv on Eesti sügavaim järv – 38 m. Järvestiku pikkus Liinjärvest Kahrila põhjatipuni on umbes 6,5 km ja kogupindala 68,7 ha.

Ajalugu

Rõuge mõis ja kirik ehitati 16. sajandil enne Liivi sõda, alevik tekkis kihelkonna keskusse 19. sajandi lõpus. Praegune Rõuge kihelkond moodustati 1783. aastal. Inglise stiilis Rõuge pargi rajas aastatel 1895–1898 mõisnik von Samson ning selle pindala on 5,3 ha.

Monumendid

26. juunil 2010 avati Rõuges Eesti Ema monument, mis väärtustab eesti naist emana; kavandi autorid on Ilme ja Riho Kuld. Vabadussõja mälestussammas püstitati 1926. aastal 200 langenud rõugelase mälestuseks, õhiti 1945. aastal ja hiljem taastati.

Pesapuu vaatetorn

Rõuge Ööbikuoru vaatetorn Pesapuu avati 10. oktoobril 2016. Torni kõrgus on 30 m ja ülemine vaateplatvorm asub 27 m kõrgusel. Välimuselt meenutab see kahe linnupesaga puud ning õhtul kaunistavad seda värvilised tuled.

Rõuge jõgi ja sport

Rõuge jõgi saab alguse Haanja kõrgustikult, läbib Rõuge järvestiku ja suubub Võhandu jõkke; jõe pikkus on 26 km. Rõuge pargis on peetud pidusid ja toimunud kolm Rõuge laulupidu.

Vallas on mitmekesine sporditaristu: Jaanipeebu surnuaia kõrval on umbes 2 ha suurune golfiväljak, Kiidi mäesuusanõlval saab suusatada ja lumerõngaga sõita ning Vanamõisas on motokrossirada.

Rõuge oli ajaloolise Ugandi maakonna Vagatavalve kihelkonna osa, mis kuulus Eesti tihedamalt asustatud alade hulka. Rõuge vana kalmistu on pühitsetud 1848. aastal ja seal on Samson-Himmelstjernade perekonna hauaplats.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Alutaguse: Eesti metsaseim piirkond; Aegviidu: Kõrvemaa pealinn ja selle ajalugu; Tabasalu: kasvav alevik Kakumäe lahe ääres.

Kasulik teada

Rõuges tasub ühendada vaatetorn, järvede ääres jalutamine ja Eesti Ema monument üheks päevaks; talvel pakub lähedal asuv Kiidi nõlv suusatamist.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Rõuge.

Allikad

• Vikipeedia: Rõuge

Alutaguse vald Ida-Virumaal on Leisi kandi täielik vastand – suured metsad ja sood, hõre asustus ja rikas piiriala ajalugu. Selles loos tutvustame Alutagust.

Vald

Alutaguse vald moodustati 2017. aastal Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna valla liitumisel. 2021. aasta alguses elas vallas 4682 inimest; pindala on 1459 km², mis teeb asustustiheduseks vaid 3,2 inimest ruutkilomeetri kohta. Illuka vald liideti sundkorras ning vaidlustas selle Riigikohtus, kuid jäi kaotajaks.

Nimi ja ajalugu

Esimesteks asukateks peetakse vadjalasi, kelle suurim asula oli Jõuga, kus on säilinud 280 kääpaga kalmistu. Virumaa eestlaste vaates asus piirkond Alu linnast tagapool, sellest nimi Alutaguse. Aastatel 1266–1719 oli see omaette maakond.

Loodus

Alutaguse piirkonnas on Eesti suurim metsasus. Alutaguse rahvuspark kaitseb Eesti kõige ürgsemat metsa ja paljusid ohustatud liike. Turismimagnetid on ka Kuremäe klooster ja Vasknarva ordulinnus.

Sümboolika ja kultuur

Valla vapil ja lipul on sinisel taustal kuldne murakas: sinine märgib rohkeid veekogusid, murakas metsade ja soode rohkust ning viis tippu viite ühinenud osa. Vallas on seitse kultuurimaja ja 1989. aastal rajatud Iisaku Kunstide Kool.

Haridus

Iisaku kooli kohta on varaseimad märkmed 1750. aastast ja 1837. aastal rajati Iisaku kogukonnakool; alates 1996. aastast oli see gümnaasium. Mäetagusel loodi esimene koolimaja 1846. aastal. Illuka Kool tegutseb Illuka mõisas, mille häärberi ehitasid Dieckhoffid aastatel 1885–1888.

Alutaguse Valla Leht loodi 2017. aastal ja seda tehakse 2018. aastast Iisakus. Olulisim kohalik spordivõistlus on 2019. aastast korraldatav “Liikudes läbi Alutaguse”.

Alutaguse vald asus Virumaal ka aastatel 1939–1950, kuid toona oli see pindalalt palju väiksem ja paiknes suuresti praeguse Narva-Jõesuu alal. Tänapäevase valla moodustamise läbirääkimised algasid 2015. aastal Iisaku vallavolikogu algatusel.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Rõuge: Eesti sügavaim järv ja Ööbikuorg; Aegviidu: Kõrvemaa pealinn ja selle ajalugu; Tabasalu: kasvav alevik Kakumäe lahe ääres.

Kasulik teada

Alutagusele minnes varu aega rahvuspargi matkaradade jaoks ja võta kaasa putukatõrje, sest piirkond on väga metsa- ja sooderohke.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Alutaguse.

Allikad

• Vikipeedia: Alutaguse vald

Tabasalu on Harku valla keskus Tallinna lähedal. Erinevalt rahulikust Leisi kandist on see üks Eesti kiiremini kasvavaid elamupiirkondi. Selles loos vaatame, milline Tabasalu tänapäeval on.

Asukoht ja kasv

Tabasalu on alevik Harju maakonnas Harku vallas Kakumäe lahe ääres. Alates 2004. aastast on seal kerkinud palju uusi kortermaju ja eramuid ning asustus on tihe. Tabasallu sõidetakse peamiselt ühte teed pidi, mis algab Tallinnas Haabersti ringilt; liiguvad nii liinibussid kui ka marsruuttaksod.

Loodus

Tabasalu pankrannikul kasvas veel 2001. aastal haruldasi orhideelisi. 1999. aastal loodi Eestimaa Looduse Fondi algatusel Rannamõisa maastikukaitseala koosseisus MTÜ Tabasalu Looduspark ning 2006. aasta sügisel avati infotahvlitega loodusrada, mis piirneb merega. Tabasalu järgi on nime saanud Türisalu kihistu Tabasalu kihistik.

Haridus ja sport

Tabasalus asuvad riigigümnaasium, põhikool, lasteaed, muusika- ja kunstikool, raamatukogu ning Tabasalu Spordikompleks ujula, mitme spordisaali, ronimisseina ja kõrgseiklusrajaga.

Ajalugu ja üritused

Tabasalu territooriumil asusid kunagi Tiskre ja Lucca mõis; alevikus on ka Eesti NSV ajal ehitatud Ranna sovhoosi veetorn-elamu. Aastatel 2000–2013 toimus seal džässifestival Tabasalu Jazz Fest ning igasuvised Tabasalu päevad peetakse Tui pargis.

Teenused

Tabasalu keskuses asuvad Selveri toidupood, jõusaal ja toidutänav ning 3. juunil 2010 avati alevikus Rimi supermarket. Tabasalus on ka tankla ja mitu söögikohta, mis on peamiselt keskmise või kallima hinnaklassiga.

Kiire kasvuga kaasneb ka mure: looduskeskkond taandub pidevalt elamuehituse ees. Seetõttu on Tabasalu looduspark ja pankrannik kohalike jaoks eriti väärtuslikud.

Tabasalu järgi nimetatud Tabasalu kihistik on osa Türisalu kihistust, mis paljandub ka Põhja-Eesti pankrannikul. Pankrannik ja meri annavad alevikule selle iseloomuliku maastiku.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Aegviidu: Kõrvemaa pealinn ja selle ajalugu; Alutaguse: Eesti metsaseim piirkond; Rõuge: Eesti sügavaim järv ja Ööbikuorg.

Kasulik teada

Tabasalu ja Leisi on head näited, kui erinevaks võib Eesti asulate elu kujuneda – üks kasvab pealinna lähedal, teine hoiab saarelist rahu.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Tabasalu.

Allikad

• Vikipeedia: Tabasalu

Aegviidu on väike alevik Harjumaal, mida kutsutakse vahel ka Kõrvemaa pealinnaks. Kuigi see asub Saaremaast kaugel, on see hea näide Eesti väikeasulast, kus loodus ja ajalugu käivad käsikäes.

Esmamainimine

Aegviidut on esmamainitud 1529. aastal nimega Aykeuyte – tegu oli Lehtse mõisale kuulunud metsaperega. 18. sajandi alguses asus Aegviidus kõrts ning 1796. aasta Mellini Liivimaa atlases on kasutusel nimekuju Aegwiid. Kohas, kus Piibe maantee ristub raudteega, asusid juba 1820. aastatel hobupostijaam ja Lehtse mõisnike jahiloss.

Nimi

Rahvajutu järgi tuleb nimi Piibe maantee ehitamisest, mis võttis väga kaua aega, kuid tegelikult on nimi vanem. Saksakeelne nimi Charlottenhof pärineb ajast, mil alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas koha oma tütre järgi. Karjamõisa ala kutsutakse tänini Poolemõisaks.

Seltsielu

1917. aastal asutati Aegviidu haridusselts, millel oli pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu. 1926. aastal loodi Aegviidu Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts ning 1927. aastal tuletõrjeselts. 1933. aastal avati Mustjõe kaldal suvekohvik, mis lammutati pärast sõda.

Haldus

Aastatel 1993–2017 oli Aegviidu omaette alevvald. 2017. aasta haldusreformi käigus liitus see Anija vallaga – samal ajal, kui Leisi vald liitus Saaremaa vallaga. 1970. aastal elas Aegviidus 1250 ja 1988. aastal 1171 inimest.

Kosenõmme

Aegviidust palju varem on mainitud Kosenõmme küla, mis kasvas Aegviiduga kokku 1970. aastatel. Kosenõmmet mainitakse koos veskiga juba 1379. aastal kujul Cosgenomne.

Aegviidu nime on seostatud ka püha Aegidiuse ja mehenimega Viidu, kuid kuna Aegidiuse kultuse levikut Eestisse ei ole tõestatud ja nimi Viidu on levinud pigem Lõuna-Eestis, ei peeta neid seletusi tõenäoliseks.

Aegviidu asub Harjumaal Anija vallas ning on tuntud kui suvituskoht, kus seltsid korraldasid juba 1920. ja 1930. aastatel kohaliku elu kaunistamist ja vaba aja veetmist.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Tabasalu: kasvav alevik Kakumäe lahe ääres; Alutaguse: Eesti metsaseim piirkond; Rõuge: Eesti sügavaim järv ja Ööbikuorg.

Kasulik teada

Kui reisid Saaremaalt mandrile, on Aegviidu hea peatuspaik neile, kes soovivad Kõrvemaa metsi ja matkaradu avastada.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Aegviidu.

Allikad

• Vikipeedia: Aegviidu