Rubriik: Vaatamisväärsused (page 1 of 1)

Upa–Leisi maantee ääres Angla külas seisavad viis tuuleveskit, mis on saanud üheks Saaremaa sümboliks. Selles loos räägime nende ajaloost ja sellest, mis teeb Angla tuulikud eriliseks.

Viis tuulikut

Neli Angla tuulikut on kogu kerega pööratavad pukktuulikud, viies on pööratava peaga kaheksatahuline Hollandi tuulik. Angla on Eestis üks paremini säilinud tuulikugruppe, mis asub oma algses kohas Angla tuulikutemäel.

Ehitusaastad

Vanim on 19. sajandi algusest pärinev Reinu tuulik. Lause pukktuulik on ehitatud 1880. aastal, Viite pukktuulik 1910, Vilidu pukktuulik 1913 ja Tedre talu Hollandi tuulik 1927. aastal. Tedre tuulik on neljakorruseline kahe paari veskikividega puidust tuulik, mille pead pööratakse tuulde galeriilt.

Hooldus

Pärast Teist maailmasõda seisma jäänud tuulikuid remontis 1970. aastatel Karja sovhoos; 1984–1985 uuendati laudiseid ja tiibu ning 1995. aastal remonditi neid uuesti. 2008. aastal koostati tuulikutele muinsuskaitse eritingimused ja remonditööde põhiprojektid. Vilidu tuulik on ainsana põhjalikult restaureeritud ja seal jahvatatakse turismiperioodil jahu.

Tuulikud Eestis

Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa alal pärinevad 14. sajandist. Pukktuulikud levisid Lääne-Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal, mujal kerkisid mõisate juurde suured Hollandi tüüpi tuulikud. Nende ehitamine hoogustus 19. ja 20. sajandi vahetusel, kui ehitusõigus laienes ka talupoegadele.

Tuuliku nimi ja kasutus

Sõna veski on mugandus sõnast vesikivi ja tähistas algselt vee jõul jahvekivisid käitavat seadet. Kuna tuuleveskid võeti kasutusele hiljem, lisati sõnale eesliide tuule-. Tuuleveskeid kasutati peamiselt vilja jahvatamiseks ja vee teisaldamiseks.

Tänapäeval toodavad tuuleveskite kaasaegsed analoogid ehk elektrituulikud peamiselt elektrit. Angla tuulikute ajaloost on kirjutanud Anne Trei raamatu “Angla tuulikute aastasada”.

Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades levisid enamasti kivist tuuleveski kehandid, Lõuna-Eestis aga puitkerega Hollandi tüüpi tuulikud. Saaremaa pukktuulikud on selles reas eriti omapärased, sest kogu tuuliku kere pööratakse tuulde.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Karja kirik: Saaremaa väike keskaegne aare; Kuidas tuul mõjutab ilma Eestis?; Leisi vald: Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle külad.

Kasulik teada

Angla tuulikutele lisaks tasub vaadata ka lähedal asuvat Karja kirikut; mõlemad paiknevad Leisi–Kuressaare suunal.

Allikad

• Vikipeedia: Angla tuulikud
• Vikipeedia: Tuuleveski

Leisi kandis Linnaka külas seisab Karja Katariina kirik, mida peetakse üheks omapärasemaks keskaegseks kirikuks Põhja-Euroopas. Selles loos tutvustame kiriku ajalugu, arhitektuuri ja salapäraseid laemaalinguid.

Ajalugu

Kirikut on esmamainitud 1254. aastal, kui Karjas asus puukirik. Kivihoone ehitasid 13. sajandi viimasel veerandil või 14. sajandi alguses Ojamaa meistrid. Kaitsepühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. 1343. aastal Jüriöö ülestõusu ajal sai kirik kannatada, kuid on olnud tegev läbi aegade. Esimene eestlasest vaimulik oli Karl Wöhrmann aastatel 1896–1926.

Arhitektuur

Kirik on ühelööviline ja säilitanud ehitusaegse ilme. Kõrgel asuvad kitsad aknad ja paks müür viitavad, et hoone täitis ka kaitseehitise rolli. Portaale, võlvitugesid ja päiskive kaunistab kõrggooti taimedekoor, mis on sarnane Pöide ja Muhu kirikuga. Lõunaküljel on seitsme kroonlehega roosaken.

Sisustus

Kantsli valmistas 1638. aastal Kuressaare meister Balthasar Raschky, altar valmis 1887. aastal ning oreli ehitas 1882. aastal Tallinna orelimeister Gustav Normann. Lääneviilu nišis on 1926. aastal Stockholmis valatud pronkskell.

Laemaalingud

Kooriruumi laes on maagilised märgid – kolmjalg, säärkurat, pentagramm ja 13 ruudust koosnev põiming. Reformatsiooni järel kaeti maalingud lubjaga, mis eemaldati alles 1923–1925 restaureerimise ajal. Rootsi kunstiteadlane Tor Helge Kjellin töötas kirikus 1922–1925. Teadlased on seostanud laes olevat vigase jalaga päikese märki Kaali meteoriidiga.

Skulptuurid

Kiriku suureks väärtuseks on võidukaare piilaritel olevad suured realistlikud skulptuurigrupid, mis sarnanevad Ojamaa talupoeglike kunstitraditsioonidega. Kjellin nimetas nende loojat lihtsalt “Karja meistriks”. Tema algatusel lühendati kiriku rõdu, mis varjas seinte kaunistusi.

Kirikuaias on kaks kaitsealust hauaplaati 14. ja 15. sajandist. Kirikus on säilinud ka 15. sajandi puidust altarikrutsifiks ja tammepuust annetustepakk. Ehedalt säilinud arhitektuur teeb Karja kirikust ainulaadse kiriku kogu Põhja-Euroopas.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Angla tuulikud: Saaremaa tuntuim tuulikugrupp; Kaali kraater: Euroopa noorim suur meteoriidikraater; Leisi vald: Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle külad.

Kasulik teada

Karja kirik asub Leisi ja Kuressaare vahelise tee ääres, seega on seda lihtne ühendada Angla tuulikute külastusega.

Allikad

• Vikipeedia: Karja kirik
• Vikipeedia: Kaali kraater

Leisi kandist umbes poole tunni kaugusel asub üks Saaremaa kuulsamaid loodusimesid – Kaali kraater. Selles loos selgitame, kuidas kraater tekkis, kui vana see on ja miks seda peetakse ka pühapaigaks.

Kraatriväli

Kaali kraater tekkis meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusel Kaalis, Kuressaarest 20 km kirdes. Peakraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning seda ümbritseb 4–9 m kõrgune vall. Peakraatri juures on veel kaheksa väiksemat kraatrit. Kraatris on Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40–60 m.

Vanus

Kraatri vanust on dateeritud mitut moodi ja tulemused erinevad. Uuemate mõõtmiste kohaselt hinnatakse tekkeajaks 1530–1450 eKr. Kaali kraater on teadaolevalt Euroopa noorim suur meteoriidikraater ning ühtlasi Euroopas esimesena avastatud meteoriidikraater.

Uurimine

1927. aastal uuris Ivan Reinwald, kas Kaalis leidub kipsi. Kraatrite meteoriitse päritolu kohta avaldas ta arvamuse 1928. aastal ning esimesed meteoriidikillud leidis 1935. aastal.

Kultuskoht

1976.–1979. aasta kaevamistel leiti järve kirdeküljelt kindlustatud asulakoht, mis on dateeritud peamiselt eelrooma rauaaega. Hõbeaare ja hõbesõrmus ning loomaluud müüri sees viitavad, et tegu võis olla kultuskohaga. Henriku Liivimaa kroonikas on muistend, mille järgi eestlaste jumal Tharapita maandus Saaremaal. Lennart Meri on otsinud plahvatuse seoseid rahvaluule ja antiikmütoloogiaga.

Muistendid ja tänapäev

Matthias Johann Eiseni kogumikus “Esivanemate varandus” on muistend, mille järgi oli järve kohal mõis, mis vajus maa sisse, kui mõisahärra vanim poeg ja noorim tütar omavahel abiellusid. Eesti Rahva Muuseumi kogudes on ka rahvalaule Saaremaa põlemisest, mida seostatakse meteoriidiga.

2003. aastal valmis Urmas E. Liivi dokumentaalfilm “Kaali saladus”. Järves kasvavad vesiroosid on osaliselt istutatud 2006. aastal. Karja kiriku laes olevat vigase jalaga päikese märki on teadlased seostanud just Kaali sündmusega.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Karja kirik: Saaremaa väike keskaegne aare; Angla tuulikud: Saaremaa tuntuim tuulikugrupp; Leisi vald: Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle külad.

Kasulik teada

Kraatri juurde on rajatud Kaali külastuskeskus. Liigu seal märgistatud radadel ja austa paika kui looduslikku pühapaika.

Allikad

• Vikipeedia: Kaali kraater