Aegviidu on väike alevik Harjumaal, mida kutsutakse vahel ka Kõrvemaa pealinnaks. Kuigi see asub Saaremaast kaugel, on see hea näide Eesti väikeasulast, kus loodus ja ajalugu käivad käsikäes.

Esmamainimine

Aegviidut on esmamainitud 1529. aastal nimega Aykeuyte – tegu oli Lehtse mõisale kuulunud metsaperega. 18. sajandi alguses asus Aegviidus kõrts ning 1796. aasta Mellini Liivimaa atlases on kasutusel nimekuju Aegwiid. Kohas, kus Piibe maantee ristub raudteega, asusid juba 1820. aastatel hobupostijaam ja Lehtse mõisnike jahiloss.

Nimi

Rahvajutu järgi tuleb nimi Piibe maantee ehitamisest, mis võttis väga kaua aega, kuid tegelikult on nimi vanem. Saksakeelne nimi Charlottenhof pärineb ajast, mil alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas koha oma tütre järgi. Karjamõisa ala kutsutakse tänini Poolemõisaks.

Seltsielu

1917. aastal asutati Aegviidu haridusselts, millel oli pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu. 1926. aastal loodi Aegviidu Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts ning 1927. aastal tuletõrjeselts. 1933. aastal avati Mustjõe kaldal suvekohvik, mis lammutati pärast sõda.

Haldus

Aastatel 1993–2017 oli Aegviidu omaette alevvald. 2017. aasta haldusreformi käigus liitus see Anija vallaga – samal ajal, kui Leisi vald liitus Saaremaa vallaga. 1970. aastal elas Aegviidus 1250 ja 1988. aastal 1171 inimest.

Kosenõmme

Aegviidust palju varem on mainitud Kosenõmme küla, mis kasvas Aegviiduga kokku 1970. aastatel. Kosenõmmet mainitakse koos veskiga juba 1379. aastal kujul Cosgenomne.

Aegviidu nime on seostatud ka püha Aegidiuse ja mehenimega Viidu, kuid kuna Aegidiuse kultuse levikut Eestisse ei ole tõestatud ja nimi Viidu on levinud pigem Lõuna-Eestis, ei peeta neid seletusi tõenäoliseks.

Aegviidu asub Harjumaal Anija vallas ning on tuntud kui suvituskoht, kus seltsid korraldasid juba 1920. ja 1930. aastatel kohaliku elu kaunistamist ja vaba aja veetmist.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Tabasalu: kasvav alevik Kakumäe lahe ääres; Alutaguse: Eesti metsaseim piirkond; Rõuge: Eesti sügavaim järv ja Ööbikuorg.

Kasulik teada

Kui reisid Saaremaalt mandrile, on Aegviidu hea peatuspaik neile, kes soovivad Kõrvemaa metsi ja matkaradu avastada.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Aegviidu.

Allikad