Leisi kant on Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle põhjapiiriks on Väinameri. Selles juhendis selgitame, milline on Väinameri, mis teeb Soela väina eriliseks ning milliseid sadamaid, külasid ja kirikuid leiab Põhja-Saaremaa rannikult. Kõik faktid pärinevad allpool toodud allikatest.
Mis on Väinameri
Väinameri, varasema nimega Muhu väin, on käärulise rannajoonega madal ja saarterikas Läänemere osa Lääne-Eesti saarte – Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi – ning mandri vahel. Selle pindala on umbes 2200 km². Saari ja mandrit eraldavad väinad: Voosi kurk eraldab mandrit ja Vormsit, Hari kurk Vormsit ja Hiiumaad, Soela väin Hiiumaad ja Saaremaad, Väike väin Saaremaad ja Muhut ning Suur väin Muhut ja mandrit.
Üle Väikese väina ehitati aastatel 1894–1896 Saaremaad ja Muhut ühendav 3,6 km pikkune tammtee. Läbi Väinamere idaosa, mida tunti Moonsundi nime all, kulges varem tähtis, kuid keeruline meretee.
Madal ja eriline meri
Väinamere keskmine sügavus on vaid viis meetrit; ainult Kesselaiu ja Muhu vahel ulatub see 24 meetrini. Seetõttu on Väinameri suurematele laevadele liiga madal. Esimese maailmasõja eel süvendati Rohukülla rajatava sõjasadama tõttu laevateid väinades – need olid mahult suurimad taolised tööd Tsaari-Venemaal.
Madala ja väikese veeväljaga Väinamere tingimused erinevad tunduvalt saartest läände jäävast merest. Siin on nõrgem lainetus, suurem veetemperatuuri aastane kõikumine, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Üle Väinamere kulgevad parvlaevaliinid ühendavad suuremaid saari nii mandriga kui ka omavahel.
Üle 300 saare
Väinameres on üle 300 saare, mida nimetatakse laidudeks, rahudeks ja karedeks. Laiud on suuremad saared, kus peale niitude on kadastikke, puisniite ja metsa. Niitudega väiksemad saared on rahud ning väikesed kivised saarekesed on kared.
Väinamere saared on noored: need vabanesid mere alt Limneamere staadiumis. Vanim on Kesselaid, mille kõrgemad osad tõusid üle merepinna umbes 5000 aastat tagasi, Saarnaki ja Kaevatsi arengulugu on kestnud umbes 2000 aastat. Leisi ranniku lähedal asuvad näiteks Pakulaid ehk Suurlaid, Pihlalaid, Raudrahu, Saaparahu, Suurkuiv, Võrkrahu ja Väikekuiv.
Soela väin
Soela väin on väin Saaremaa ja Hiiumaa vahel, mis ühendab Väinamerd Läänemere avaosaga. Väina laius on umbes 6 km ning põhjas on palju madalikke, kive ja liivikuid, mida eraldavad mõned kitsad 2–3 m sügavused läbipääsud. Väinas asuvad Pihlalaid, Suurkuiv, Väikekuiv ja Saaparahu. Väina põhjatipus on Rannaküla ja lõunatipus Leisi kandi Pammana küla. Väina lõunaküljel on Soela sadam ja põhjaküljel Hiiumaal Sõru sadam.
Soela nime saladus
Väina on esmamainitud 1254. aastal kujul Soelavenn ning 1798. aastast pärineb kirjakuju Sele sund. Nime algtähendus pole selge. Seda on seostatud alamsaksa sõnaga sel ehk hüljes, rahvapärimus seob nime sõnaga sõel ja on pakutud ka seost sõnaga sool. Ajaloolane Carl Friedrich Wilhelm Russwurm tuletas nime eestirootsi sõnast söäl, millega rannarootslased tähistasid hüljest.
Tõenäoliselt on väina nimi seotud väinaäärse Soela külaga, mille nime on püütud tuletada ka sõnast susi ehk hunt. Kui küla on vanem, tuleb nimi pigem hundist, kui väin on vanem, siis pigem hülgest.
Leisi rannik
Leisi aleviku põhjas on Väinameri, kus asub Papilaid, ning lähim sadam on Triigi sadam. Leisi kandi rannikul on Pammana ja Patimaja poolsaar ning Triigi nina, lahtedest Parasmetsa ehk Upsu laht ja Triigi laht. Lähemalt loe Leisi alevikust ja Leisi vallast.
Triigi sadam
Triigi sadam asub Triigi külas Triigi lahe ääres ja sealt viib laevatee Hiiumaale Sõru sadamasse, kuhu toimub regulaarne laevaühendus. Sadam on kaitstud kõigi tuulte eest. Kohanimi Triigi pärineb 16. sajandist maaomaniku Michel Stricki perekonnanimest; varem nimetati randa Feckerortiks. Ühendust Hiiumaaga peeti varem põhjapoolsemast Soela sadamast, kus asus 19. sajandi lõpul rajatud merepäästejaam.
20. sajandi algaastail ehitas Leisi suurkaupmees Anton Üksti Triigi randa pukkidel seisva silla, sest tema kaup tuli 1895. aastast meritsi otse Peterburist. Suuremad vesiehitustööd tehti 1925–1926 ning 1931. aastal veeti sadama kaudu 1014 tonni kaupa ja 2300 reisijat; 1940. aastaks kasvas kaubavedu 8500 tonnini. Pärast sõda oli sadam sõjaväe kasutuses ja reisiliiklus taastati 1987. aastal. 1995. aastal avati parvlaevaliin Triigi–Orjaku, millest on kujunenud aastaringne Triigi–Sõru liin.
Väinamere hoiuala
Väinamere ja seda ümbritseva rannikuala kaitseks loodi 2007. aastal Väinamere hoiuala, mis koosneb Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonna osahoiualast. Saaremaa osahoiuala pindala on 42 395,5 ha, millest veeosa on 41 329,3 ha. Hoiualal kaitstakse rannikulõukaid, veealuseid liivamadalaid, väikesaari, laide ja rannaniite ning kaitsealuste liikide, näiteks kauni kuldkinga, luitsnokk-pardi ja väikeluige elupaiku.
Kirikud ranniku lähedal
Pärsama ehk Pärsamaa küla kuulus enne 2017. aastat Leisi valda ning seal asub Pärsama Püha Innokenti kirik. Leisis on Püha Olga kirik ja lähedal Metsküla õigeusu kirik. Kõige vanem on keskaegne Karja kirik, mida on esmamainitud 1254. aastal.
Orissaare
Väinamere ääres Leisist idas asub Orissaare alevik, mis oli kuni 2017. aastani samanimelise valla keskus. Ajalooliselt kuulus see Pöide kihelkonda ja aastatel 1950–1959 oli Orissaare rajooni keskus. Seal asuvad Orissaare Gümnaasium, raamatukogu, kultuurimaja, sadam, staadion ning alumine ja ülemine tulepaak. Orissaares on sündinud Kaie Kand, Ott Aardam ja Kalle Laanet.
Kuidas rannikut avastada
Väinamere rannikul on vesi madal ja jääkate püsivam kui avameres, mistõttu on talved siin teistsugused kui Lääne-Saaremaal. Suvel sobib rannik hästi linnuvaatluseks ja jalutuskäikudeks. Paadiga liikudes arvesta Soela väina madalike ja kividega ning kasuta ainult tähistatud läbipääse.
