Rõuge alevik Võrumaal on tuntud ürgoru, järvede ja vaatetorni poolest. Saaremaa tasasele maastikule vastanduvad siin sügavad orud ja künkad. Selles loos tutvustame Rõuget.
Ürgorg ja järved
Rõuge asub 16 km Võru keskusest edelas Rõuge ürgoru põhjas ja veergudel. Ürgorg on kuni 75 m sügav ning selle põhjas on ahelana seitse järve. Suurjärv on Eesti sügavaim järv – 38 m. Järvestiku pikkus Liinjärvest Kahrila põhjatipuni on umbes 6,5 km ja kogupindala 68,7 ha.
Ajalugu
Rõuge mõis ja kirik ehitati 16. sajandil enne Liivi sõda, alevik tekkis kihelkonna keskusse 19. sajandi lõpus. Praegune Rõuge kihelkond moodustati 1783. aastal. Inglise stiilis Rõuge pargi rajas aastatel 1895–1898 mõisnik von Samson ning selle pindala on 5,3 ha.
Monumendid
26. juunil 2010 avati Rõuges Eesti Ema monument, mis väärtustab eesti naist emana; kavandi autorid on Ilme ja Riho Kuld. Vabadussõja mälestussammas püstitati 1926. aastal 200 langenud rõugelase mälestuseks, õhiti 1945. aastal ja hiljem taastati.
Pesapuu vaatetorn
Rõuge Ööbikuoru vaatetorn Pesapuu avati 10. oktoobril 2016. Torni kõrgus on 30 m ja ülemine vaateplatvorm asub 27 m kõrgusel. Välimuselt meenutab see kahe linnupesaga puud ning õhtul kaunistavad seda värvilised tuled.
Rõuge jõgi ja sport
Rõuge jõgi saab alguse Haanja kõrgustikult, läbib Rõuge järvestiku ja suubub Võhandu jõkke; jõe pikkus on 26 km. Rõuge pargis on peetud pidusid ja toimunud kolm Rõuge laulupidu.
Vallas on mitmekesine sporditaristu: Jaanipeebu surnuaia kõrval on umbes 2 ha suurune golfiväljak, Kiidi mäesuusanõlval saab suusatada ja lumerõngaga sõita ning Vanamõisas on motokrossirada.
Rõuge oli ajaloolise Ugandi maakonna Vagatavalve kihelkonna osa, mis kuulus Eesti tihedamalt asustatud alade hulka. Rõuge vana kalmistu on pühitsetud 1848. aastal ja seal on Samson-Himmelstjernade perekonna hauaplats.
Loe ka
Samal teemal Leisivald.ee lehel: Alutaguse: Eesti metsaseim piirkond; Aegviidu: Kõrvemaa pealinn ja selle ajalugu; Tabasalu: kasvav alevik Kakumäe lahe ääres.
Kasulik teada
Rõuges tasub ühendada vaatetorn, järvede ääres jalutamine ja Eesti Ema monument üheks päevaks; talvel pakub lähedal asuv Kiidi nõlv suusatamist.
Seotud lingid
Lisalugemist ja varasemad viited: Rõuge.
