Rubriik: Uudised (page 2 of 3)

märts 10, 2026

Kuidas tuul mõjutab ilma Eestis?

Tuul on üks olulisemaid ilmastikutegureid. See mõjutab temperatuuri tajumist, pilvede ja sademete liikumist ning mereseisu. Saaremaa rannikul, nagu Leisi kandis, on tuul igapäevane kaaslane.

Mis on tuul

Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk. See tekib rõhkude erinevusest atmosfääris: õhk hakkab liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Globaalseid õhumasside liikumisi põhjustavad ekvaatori ja pooluste erinev soojenemise kiirus ning Maa pöörlemine, mis tekitab Coriolisi efekti.

Mere- ja maabriis

Rannikul tekivad päeval ja öösel vahelduvad tuuled. Briis tekib, sest vee erisoojus on suurem kui maal: hommikul soojeneb õhk maapinna kohal kiiremini, tõuseb ja selle asemele voolab jahedam õhk merelt. Briis esineb enamasti nõrga tuulega ja selge ilmaga, sest pilved takistavad temperatuurierinevuse teket.

Kuidas tuult mõõdetakse

Meteoroloogias iseloomustatakse tuult tugevuse ja suunaga, kust tuul puhub – näiteks lõunatuul puhub lõunast põhja. Püsivaid tuuli mõõdetakse üldiselt kümne meetri kõrgusel maapinnast ning iga kümne minuti kohta arvutatakse keskmine kiirus. Lühiajalisi kiiruse tõuse nimetatakse puhanguteks, umbes minuti kestvaid tõuse pagideks. Tugevuse järgi hinnatakse tuult nõrgaks, keskmiseks, kõvaks või tormiks.

Tuul energiaallikana

Inimesed on tuule jõudu kasutanud sajandeid. Tuuleveskeid kasutati vilja jahvatamiseks ja vee pumpamiseks; Saaremaal on selle näiteks Angla tuulikud. Tänapäeval toodavad elektrituulikud tuule kineetilisest energiast elektrit. Tuul mõjutab ka erosiooni ja mereseisu ning on oluline meresõitjatele ja kaluritele.

Tuul ja inimene

Tuul on inimtegevuses erilisel kohal: see on loonud transpordiviise, näiteks purjelaevad, ja rikastanud energia saamise võimalusi. Tugevad tuuled võivad aga tekitada looduses suuri kahjusid ja hävitada inimeste vara.

Tuul kujundab ka maastikku. Tuuleerosiooni käigus kantakse pinnaseosakesi edasi ning tekivad uued pinnavormid, näiteks lössid. Tuullevi soodustab taimede paljunemist ja levikut.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Angla tuulikud: Saaremaa tuntuim tuulikugrupp; Põhja-Saaremaa pangad: Panga pank ja Ninase; Elektriautod: kuidas need töötavad ja miks need levivad.

Kasulik teada

Enne mere- või paadiretke vaata alati tuuleprognoosi ja arvesta, et rannikul võib tuul olla tugevam kui sisemaal.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: https://weather.ee/kaardid/tuulekaart/.

Allikad

aprill 6, 2025

Põhja-Saaremaa pangad: Panga pank ja Ninase

Leisist läände viib tee Metsküla kaudu Pangale, kus asub Saaremaa kõrgeim pank. Selles loos tutvustame Põhja-Saaremaa pankrannikut ja selle lähedal asuvaid paiku.

Panga pank

Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolses osas Panga küla lähedal. Selle ulatus on umbes 2,5 km ning kõrgeimas kohas on see 21,3 m – see on Saaremaa ja Muhu põhjaranniku kõrgeim pank. Mujal jaguneb pank kaheks astanguks. Pangal asub Panga tulepaak.

Pühapaik

Panga pank on looduslik pühapaik, kus on tähistatud karusepäeva. Rahvajuttude järgi tõugati sealt igal aastal üks inimene või loom merejumalale ohvriks, et veevalitseja teisi õnnetuse eest hoiaks.

Ninase

Panga lähedal Ninase poolsaarel asub Ninase küla. Seal on Ninase pank, Soobkand ja Säinaauk ning Küdema lahe ääres Saaremaa sadam. Küla järgi on nime saanud siluri Jaani lademe Ninase kihistik. Enne 2017. aastat kuulus küla Mustjala valda.

Geoloogia

Saaremaa aluspõhja moodustavad siluri ajastul tekkinud lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel ja loodudel. Põhjarannikul, Jaani ja Jaagarahu lademe piiril, kõrgub pankrannik. Saar kerkib merest umbes 1,5–2,5 mm aastas, põhjaosa kiiremini kui lõunaosa.

Mustjala kant

Panga pank kuulus enne 2017. aastat Mustjala valda, mis piirnes Leisi vallaga. Saaremaa põhjarannikul on teisigi panku ning paljud väikesed külad, kus säilinud on kiviaiad ja rannakarjamaad.

Saaremaal on umbes 80 järve, millest enamik on maakerke tõttu merest eraldunud madalad rannajärved. Kõige rohkem, ligi 20, on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, Panga lähistel.

Saare kõrgeim koht Viidumägi ulatub 58,8 m üle merepinna, kuid põhjaranniku pangad on merelt vaadates sama muljetavaldavad, sest järsak tõuseb otse veepiirilt. Lähedal asuvad ka Tagaranna ja Kugalepa küla.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Leisi alevik: ajalugu, nimi ja teed; Kaali kraater: Euroopa noorim suur meteoriidikraater; Leisi vald: Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle külad.

Kasulik teada

Pankade serval liigu ettevaatlikult, sest järsak on kõrge ja serv võib murenda. Parim aeg külastuseks on selge ilmaga, kui merele avaneb kaugele ulatuv vaade.

Allikad

märts 23, 2025

Angla tuulikud: Saaremaa tuntuim tuulikugrupp

Upa–Leisi maantee ääres Angla külas seisavad viis tuuleveskit, mis on saanud üheks Saaremaa sümboliks. Selles loos räägime nende ajaloost ja sellest, mis teeb Angla tuulikud eriliseks.

Viis tuulikut

Neli Angla tuulikut on kogu kerega pööratavad pukktuulikud, viies on pööratava peaga kaheksatahuline Hollandi tuulik. Angla on Eestis üks paremini säilinud tuulikugruppe, mis asub oma algses kohas Angla tuulikutemäel.

Ehitusaastad

Vanim on 19. sajandi algusest pärinev Reinu tuulik. Lause pukktuulik on ehitatud 1880. aastal, Viite pukktuulik 1910, Vilidu pukktuulik 1913 ja Tedre talu Hollandi tuulik 1927. aastal. Tedre tuulik on neljakorruseline kahe paari veskikividega puidust tuulik, mille pead pööratakse tuulde galeriilt.

Hooldus

Pärast Teist maailmasõda seisma jäänud tuulikuid remontis 1970. aastatel Karja sovhoos; 1984–1985 uuendati laudiseid ja tiibu ning 1995. aastal remonditi neid uuesti. 2008. aastal koostati tuulikutele muinsuskaitse eritingimused ja remonditööde põhiprojektid. Vilidu tuulik on ainsana põhjalikult restaureeritud ja seal jahvatatakse turismiperioodil jahu.

Tuulikud Eestis

Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa alal pärinevad 14. sajandist. Pukktuulikud levisid Lääne-Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal, mujal kerkisid mõisate juurde suured Hollandi tüüpi tuulikud. Nende ehitamine hoogustus 19. ja 20. sajandi vahetusel, kui ehitusõigus laienes ka talupoegadele.

Tuuliku nimi ja kasutus

Sõna veski on mugandus sõnast vesikivi ja tähistas algselt vee jõul jahvekivisid käitavat seadet. Kuna tuuleveskid võeti kasutusele hiljem, lisati sõnale eesliide tuule-. Tuuleveskeid kasutati peamiselt vilja jahvatamiseks ja vee teisaldamiseks.

Tänapäeval toodavad tuuleveskite kaasaegsed analoogid ehk elektrituulikud peamiselt elektrit. Angla tuulikute ajaloost on kirjutanud Anne Trei raamatu “Angla tuulikute aastasada”.

Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades levisid enamasti kivist tuuleveski kehandid, Lõuna-Eestis aga puitkerega Hollandi tüüpi tuulikud. Saaremaa pukktuulikud on selles reas eriti omapärased, sest kogu tuuliku kere pööratakse tuulde.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Karja kirik: Saaremaa väike keskaegne aare; Kuidas tuul mõjutab ilma Eestis?; Leisi vald: Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle külad.

Kasulik teada

Angla tuulikutele lisaks tasub vaadata ka lähedal asuvat Karja kirikut; mõlemad paiknevad Leisi–Kuressaare suunal.

Allikad

märts 16, 2025

Karja kirik: Saaremaa väike keskaegne aare

Leisi kandis Linnaka külas seisab Karja Katariina kirik, mida peetakse üheks omapärasemaks keskaegseks kirikuks Põhja-Euroopas. Selles loos tutvustame kiriku ajalugu, arhitektuuri ja salapäraseid laemaalinguid.

Ajalugu

Kirikut on esmamainitud 1254. aastal, kui Karjas asus puukirik. Kivihoone ehitasid 13. sajandi viimasel veerandil või 14. sajandi alguses Ojamaa meistrid. Kaitsepühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. 1343. aastal Jüriöö ülestõusu ajal sai kirik kannatada, kuid on olnud tegev läbi aegade. Esimene eestlasest vaimulik oli Karl Wöhrmann aastatel 1896–1926.

Arhitektuur

Kirik on ühelööviline ja säilitanud ehitusaegse ilme. Kõrgel asuvad kitsad aknad ja paks müür viitavad, et hoone täitis ka kaitseehitise rolli. Portaale, võlvitugesid ja päiskive kaunistab kõrggooti taimedekoor, mis on sarnane Pöide ja Muhu kirikuga. Lõunaküljel on seitsme kroonlehega roosaken.

Sisustus

Kantsli valmistas 1638. aastal Kuressaare meister Balthasar Raschky, altar valmis 1887. aastal ning oreli ehitas 1882. aastal Tallinna orelimeister Gustav Normann. Lääneviilu nišis on 1926. aastal Stockholmis valatud pronkskell.

Laemaalingud

Kooriruumi laes on maagilised märgid – kolmjalg, säärkurat, pentagramm ja 13 ruudust koosnev põiming. Reformatsiooni järel kaeti maalingud lubjaga, mis eemaldati alles 1923–1925 restaureerimise ajal. Rootsi kunstiteadlane Tor Helge Kjellin töötas kirikus 1922–1925. Teadlased on seostanud laes olevat vigase jalaga päikese märki Kaali meteoriidiga.

Skulptuurid

Kiriku suureks väärtuseks on võidukaare piilaritel olevad suured realistlikud skulptuurigrupid, mis sarnanevad Ojamaa talupoeglike kunstitraditsioonidega. Kjellin nimetas nende loojat lihtsalt “Karja meistriks”. Tema algatusel lühendati kiriku rõdu, mis varjas seinte kaunistusi.

Kirikuaias on kaks kaitsealust hauaplaati 14. ja 15. sajandist. Kirikus on säilinud ka 15. sajandi puidust altarikrutsifiks ja tammepuust annetustepakk. Ehedalt säilinud arhitektuur teeb Karja kirikust ainulaadse kiriku kogu Põhja-Euroopas.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Angla tuulikud: Saaremaa tuntuim tuulikugrupp; Kaali kraater: Euroopa noorim suur meteoriidikraater; Leisi vald: Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle külad.

Kasulik teada

Karja kirik asub Leisi ja Kuressaare vahelise tee ääres, seega on seda lihtne ühendada Angla tuulikute külastusega.

Allikad

veebruar 23, 2025

Kaali kraater: Euroopa noorim suur meteoriidikraater

Leisi kandist umbes poole tunni kaugusel asub üks Saaremaa kuulsamaid loodusimesid – Kaali kraater. Selles loos selgitame, kuidas kraater tekkis, kui vana see on ja miks seda peetakse ka pühapaigaks.

Kraatriväli

Kaali kraater tekkis meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusel Kaalis, Kuressaarest 20 km kirdes. Peakraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning seda ümbritseb 4–9 m kõrgune vall. Peakraatri juures on veel kaheksa väiksemat kraatrit. Kraatris on Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40–60 m.

Vanus

Kraatri vanust on dateeritud mitut moodi ja tulemused erinevad. Uuemate mõõtmiste kohaselt hinnatakse tekkeajaks 1530–1450 eKr. Kaali kraater on teadaolevalt Euroopa noorim suur meteoriidikraater ning ühtlasi Euroopas esimesena avastatud meteoriidikraater.

Uurimine

1927. aastal uuris Ivan Reinwald, kas Kaalis leidub kipsi. Kraatrite meteoriitse päritolu kohta avaldas ta arvamuse 1928. aastal ning esimesed meteoriidikillud leidis 1935. aastal.

Kultuskoht

1976.–1979. aasta kaevamistel leiti järve kirdeküljelt kindlustatud asulakoht, mis on dateeritud peamiselt eelrooma rauaaega. Hõbeaare ja hõbesõrmus ning loomaluud müüri sees viitavad, et tegu võis olla kultuskohaga. Henriku Liivimaa kroonikas on muistend, mille järgi eestlaste jumal Tharapita maandus Saaremaal. Lennart Meri on otsinud plahvatuse seoseid rahvaluule ja antiikmütoloogiaga.

Muistendid ja tänapäev

Matthias Johann Eiseni kogumikus “Esivanemate varandus” on muistend, mille järgi oli järve kohal mõis, mis vajus maa sisse, kui mõisahärra vanim poeg ja noorim tütar omavahel abiellusid. Eesti Rahva Muuseumi kogudes on ka rahvalaule Saaremaa põlemisest, mida seostatakse meteoriidiga.

2003. aastal valmis Urmas E. Liivi dokumentaalfilm “Kaali saladus”. Järves kasvavad vesiroosid on osaliselt istutatud 2006. aastal. Karja kiriku laes olevat vigase jalaga päikese märki on teadlased seostanud just Kaali sündmusega.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Karja kirik: Saaremaa väike keskaegne aare; Angla tuulikud: Saaremaa tuntuim tuulikugrupp; Leisi vald: Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle külad.

Kasulik teada

Kraatri juurde on rajatud Kaali külastuskeskus. Liigu seal märgistatud radadel ja austa paika kui looduslikku pühapaika.

Allikad

veebruar 14, 2024

Rõuge: Eesti sügavaim järv ja Ööbikuorg

Rõuge alevik Võrumaal on tuntud ürgoru, järvede ja vaatetorni poolest. Saaremaa tasasele maastikule vastanduvad siin sügavad orud ja künkad. Selles loos tutvustame Rõuget.

Ürgorg ja järved

Rõuge asub 16 km Võru keskusest edelas Rõuge ürgoru põhjas ja veergudel. Ürgorg on kuni 75 m sügav ning selle põhjas on ahelana seitse järve. Suurjärv on Eesti sügavaim järv – 38 m. Järvestiku pikkus Liinjärvest Kahrila põhjatipuni on umbes 6,5 km ja kogupindala 68,7 ha.

Ajalugu

Rõuge mõis ja kirik ehitati 16. sajandil enne Liivi sõda, alevik tekkis kihelkonna keskusse 19. sajandi lõpus. Praegune Rõuge kihelkond moodustati 1783. aastal. Inglise stiilis Rõuge pargi rajas aastatel 1895–1898 mõisnik von Samson ning selle pindala on 5,3 ha.

Monumendid

26. juunil 2010 avati Rõuges Eesti Ema monument, mis väärtustab eesti naist emana; kavandi autorid on Ilme ja Riho Kuld. Vabadussõja mälestussammas püstitati 1926. aastal 200 langenud rõugelase mälestuseks, õhiti 1945. aastal ja hiljem taastati.

Pesapuu vaatetorn

Rõuge Ööbikuoru vaatetorn Pesapuu avati 10. oktoobril 2016. Torni kõrgus on 30 m ja ülemine vaateplatvorm asub 27 m kõrgusel. Välimuselt meenutab see kahe linnupesaga puud ning õhtul kaunistavad seda värvilised tuled.

Rõuge jõgi ja sport

Rõuge jõgi saab alguse Haanja kõrgustikult, läbib Rõuge järvestiku ja suubub Võhandu jõkke; jõe pikkus on 26 km. Rõuge pargis on peetud pidusid ja toimunud kolm Rõuge laulupidu.

Vallas on mitmekesine sporditaristu: Jaanipeebu surnuaia kõrval on umbes 2 ha suurune golfiväljak, Kiidi mäesuusanõlval saab suusatada ja lumerõngaga sõita ning Vanamõisas on motokrossirada.

Rõuge oli ajaloolise Ugandi maakonna Vagatavalve kihelkonna osa, mis kuulus Eesti tihedamalt asustatud alade hulka. Rõuge vana kalmistu on pühitsetud 1848. aastal ja seal on Samson-Himmelstjernade perekonna hauaplats.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Alutaguse: Eesti metsaseim piirkond; Aegviidu: Kõrvemaa pealinn ja selle ajalugu; Tabasalu: kasvav alevik Kakumäe lahe ääres.

Kasulik teada

Rõuges tasub ühendada vaatetorn, järvede ääres jalutamine ja Eesti Ema monument üheks päevaks; talvel pakub lähedal asuv Kiidi nõlv suusatamist.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Rõuge.

Allikad

veebruar 14, 2024

Elektriautod: kuidas need töötavad ja miks need levivad

Elektriautod on jõudnud ka Saaremaa teedele. Selles loos selgitame, kuidas elektriauto töötab, millised liigid on olemas ja miks need on muutumas üha populaarsemaks.

Mis on elektriauto

Elektriauto liigub ühe või mitme elektrimootori jõul, mille toiteallikaks on autos paiknevad akud või kütuseelemendid. Energiaallika järgi liigitatakse elektriautod hübriidautodeks, akupatareiga, kütuseelemendiga ja päikesepatareiga autodeks. 2017. aastal oli maailmas umbes 3,1 miljonit elektriautot ja 2030. aastaks oodatakse neid üle 100 miljoni.

Tööpõhimõte

Akust või kütuseelemendist saadud alalisvool muudetakse vaheldi abil kolmefaasiliseks vahelduvvooluks, mis toidab mootorit. Elektrimootor arendab suurt pöördemomenti ka väikestel pööretel ega vaja käigukasti. Kõigi elektriautode eelis on rekuperatiivpidurdus: pidurdades muutub mootor generaatoriks ja liikumisenergia laeb akusid.

Laadimine

Akusid saab laadida tavalisest koduvõrgust, kuid väikese võimsuse tõttu kestab see kaua – ööga saab aku siiski täis ja odavama öise elektriga. Laadimisjaamades on võimsamad laadijad, mis laevad poole tunniga 80% aku mahust.

Kütuseelement ja ajalugu

Kütuseelement toodab vesinikust elektrit ja heitmeks on vaid veeaur, kuid see on veel kallis. 19. sajandi lõpus arvasid paljud insenerid, et tulevikuauto on just elektriauto.

Akud

Varem kasutati elektriautodes pliiakusid, mille energiamahutavus massiühiku kohta on väike. Viimasel ajal kasutatakse liitiumioonakusid, mis on varem tuntud mobiiltelefonidest ja sülearvutitest. Akud on osutunud kütuseelementidest odavamaks.

Autofirmad reklaamivad elektriautosid nullemissiooniga autodena, kuid see on vaid osaline tõde – täielikult kehtib see siis, kui elekter on toodetud tuule-, päikese-, hüdro- või tuumaelektrijaamas.

Elektriajamiga autol on reduktor, mis vähendab pöörlemiskiirust ja võimendab momenti, nii et saab kasutada kerget ja kiiret mootorit. Mehaanilisi pidureid kasutatakse peamiselt seisupiduritena ja intensiivseks pidurdamiseks.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Leisi vald: kohalik elu ja liikumine; Autopesula Leisi kandis: mida teada ja kuidas valida; Kuidas tuul mõjutab ilma Eestis?.

Kasulik teada

Saaremaal pikemaid sõite planeerides kontrolli eelnevalt laadimisvõimalusi ja arvesta, et talvel väheneb aku sõiduulatus.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: elektriautode kasutamist.

Allikad

veebruar 14, 2024

Alutaguse: Eesti metsaseim piirkond

Alutaguse vald Ida-Virumaal on Leisi kandi täielik vastand – suured metsad ja sood, hõre asustus ja rikas piiriala ajalugu. Selles loos tutvustame Alutagust.

Vald

Alutaguse vald moodustati 2017. aastal Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna valla liitumisel. 2021. aasta alguses elas vallas 4682 inimest; pindala on 1459 km², mis teeb asustustiheduseks vaid 3,2 inimest ruutkilomeetri kohta. Illuka vald liideti sundkorras ning vaidlustas selle Riigikohtus, kuid jäi kaotajaks.

Nimi ja ajalugu

Esimesteks asukateks peetakse vadjalasi, kelle suurim asula oli Jõuga, kus on säilinud 280 kääpaga kalmistu. Virumaa eestlaste vaates asus piirkond Alu linnast tagapool, sellest nimi Alutaguse. Aastatel 1266–1719 oli see omaette maakond.

Loodus

Alutaguse piirkonnas on Eesti suurim metsasus. Alutaguse rahvuspark kaitseb Eesti kõige ürgsemat metsa ja paljusid ohustatud liike. Turismimagnetid on ka Kuremäe klooster ja Vasknarva ordulinnus.

Sümboolika ja kultuur

Valla vapil ja lipul on sinisel taustal kuldne murakas: sinine märgib rohkeid veekogusid, murakas metsade ja soode rohkust ning viis tippu viite ühinenud osa. Vallas on seitse kultuurimaja ja 1989. aastal rajatud Iisaku Kunstide Kool.

Haridus

Iisaku kooli kohta on varaseimad märkmed 1750. aastast ja 1837. aastal rajati Iisaku kogukonnakool; alates 1996. aastast oli see gümnaasium. Mäetagusel loodi esimene koolimaja 1846. aastal. Illuka Kool tegutseb Illuka mõisas, mille häärberi ehitasid Dieckhoffid aastatel 1885–1888.

Alutaguse Valla Leht loodi 2017. aastal ja seda tehakse 2018. aastast Iisakus. Olulisim kohalik spordivõistlus on 2019. aastast korraldatav “Liikudes läbi Alutaguse”.

Alutaguse vald asus Virumaal ka aastatel 1939–1950, kuid toona oli see pindalalt palju väiksem ja paiknes suuresti praeguse Narva-Jõesuu alal. Tänapäevase valla moodustamise läbirääkimised algasid 2015. aastal Iisaku vallavolikogu algatusel.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Rõuge: Eesti sügavaim järv ja Ööbikuorg; Aegviidu: Kõrvemaa pealinn ja selle ajalugu; Tabasalu: kasvav alevik Kakumäe lahe ääres.

Kasulik teada

Alutagusele minnes varu aega rahvuspargi matkaradade jaoks ja võta kaasa putukatõrje, sest piirkond on väga metsa- ja sooderohke.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Alutaguse.

Allikad

veebruar 14, 2024

Tabasalu: kasvav alevik Kakumäe lahe ääres

Tabasalu on Harku valla keskus Tallinna lähedal. Erinevalt rahulikust Leisi kandist on see üks Eesti kiiremini kasvavaid elamupiirkondi. Selles loos vaatame, milline Tabasalu tänapäeval on.

Asukoht ja kasv

Tabasalu on alevik Harju maakonnas Harku vallas Kakumäe lahe ääres. Alates 2004. aastast on seal kerkinud palju uusi kortermaju ja eramuid ning asustus on tihe. Tabasallu sõidetakse peamiselt ühte teed pidi, mis algab Tallinnas Haabersti ringilt; liiguvad nii liinibussid kui ka marsruuttaksod.

Loodus

Tabasalu pankrannikul kasvas veel 2001. aastal haruldasi orhideelisi. 1999. aastal loodi Eestimaa Looduse Fondi algatusel Rannamõisa maastikukaitseala koosseisus MTÜ Tabasalu Looduspark ning 2006. aasta sügisel avati infotahvlitega loodusrada, mis piirneb merega. Tabasalu järgi on nime saanud Türisalu kihistu Tabasalu kihistik.

Haridus ja sport

Tabasalus asuvad riigigümnaasium, põhikool, lasteaed, muusika- ja kunstikool, raamatukogu ning Tabasalu Spordikompleks ujula, mitme spordisaali, ronimisseina ja kõrgseiklusrajaga.

Ajalugu ja üritused

Tabasalu territooriumil asusid kunagi Tiskre ja Lucca mõis; alevikus on ka Eesti NSV ajal ehitatud Ranna sovhoosi veetorn-elamu. Aastatel 2000–2013 toimus seal džässifestival Tabasalu Jazz Fest ning igasuvised Tabasalu päevad peetakse Tui pargis.

Teenused

Tabasalu keskuses asuvad Selveri toidupood, jõusaal ja toidutänav ning 3. juunil 2010 avati alevikus Rimi supermarket. Tabasalus on ka tankla ja mitu söögikohta, mis on peamiselt keskmise või kallima hinnaklassiga.

Kiire kasvuga kaasneb ka mure: looduskeskkond taandub pidevalt elamuehituse ees. Seetõttu on Tabasalu looduspark ja pankrannik kohalike jaoks eriti väärtuslikud.

Tabasalu järgi nimetatud Tabasalu kihistik on osa Türisalu kihistust, mis paljandub ka Põhja-Eesti pankrannikul. Pankrannik ja meri annavad alevikule selle iseloomuliku maastiku.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Aegviidu: Kõrvemaa pealinn ja selle ajalugu; Alutaguse: Eesti metsaseim piirkond; Rõuge: Eesti sügavaim järv ja Ööbikuorg.

Kasulik teada

Tabasalu ja Leisi on head näited, kui erinevaks võib Eesti asulate elu kujuneda – üks kasvab pealinna lähedal, teine hoiab saarelist rahu.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Tabasalu.

Allikad

jaanuar 15, 2024

Euribor ja kiirlaen: kaks väga erinevat laenumaailma

Kodulaen ja kiirlaen on mõlemad laenud, kuid nende hind kujuneb täiesti erinevalt. Selles loos selgitame, mis on Euribor, kuidas toimib kiirlaen ja miks nende intressid nii palju erinevad.

Euribor

Euribor on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama eurosid teisele kõrge reitinguga pangale. Seda arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste kohta tähtajaga kuni 12 kuud. Eestis on ujuva intressiga eluasemelaenu intress tavaliselt seotud kuue kuu Euriboriga, millele lisandub panga marginaal.

Euribor Eestis

Euribor hakkas kehtima 4. jaanuaril 1999, kui euroalal võeti kasutusele euro. Kui Eesti 2011. aastal euro kasutusele võttis, lõpetas Eesti Pank krooni pankadevaheliste määrade Talibori ja Talibidi arvutamise; viimati arvutati neid 29. detsembril 2010.

Kiirlaen

Kiirlaen on lühikese tähtaja ja väikese summaga laen, mida võimaldavad elektroonilised kanalid ja mobiiltelefonid. Pärast esmakordset isikutuvastust laekub raha minutitega kontole. Kuna tagatist ja käendust tavaliselt ei nõuta, maandavad laenuandjad riski väikeste summade, lühikeste tähtaegade, kõrgete intresside ja lisatasudega.

Riskid

2014. aasta alguseni ei pidanud kiirlaenufirmad Eestis end registreerima. Riigikogu rahanduskomisjoni 2014. aasta arutelul hinnati laenuvõtjate arvuks 130 000–140 000 ning majandusministeeriumi analüüsi kohaselt oli ligi kolmandik klientidest makseraskustes. 2025. aasta kevadel oli Eestis üle 80 000 tarbijakrediidivõlglase.

Kohtud ja võlad

Kohtud peatasid kiirlaenuvõlglaste maksekäskude kiirmenetluse, millega saab nõuda kuni 8000-eurost koguvõlga, sest see ei võimaldanud võlgnikul esitada sisulisi vastuväiteid. Alates 2008. aastast kehtestatud nõuded olid kiirlaenudele oluliselt leebemad kui pangandussektoris.

Euribori seevastu määravad kokkulepped euroala suurima käibega ja kõrge krediidireitinguga pankade vahel. Kodulaenu makse muutub seetõttu järk-järgult ja ettearvatavamalt kui kiirlaenu kulu.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Veebimajutus ja domeen: mida väike ettevõte peab teadma; Leisi vald: kohalik elu ja liikumine; Autopesula Leisi kandis: mida teada ja kuidas valida.

Kasulik teada

Enne laenu võtmist võrdle krediidi kulukuse määra ja mõtle, kas vajadus on tegelikult lühiajaline. Pikaajaliste ostude jaoks sobib paremini pangalaen, väikeste ootamatute kulude jaoks säästupuhver.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Euribor, kiirlaen.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

« Older posts Newer posts »