Uudised - Leisi Vald

jaanuar 15, 2024

Aegviidu: Kõrvemaa pealinn ja selle ajalugu

Aegviidu on väike alevik Harjumaal, mida kutsutakse vahel ka Kõrvemaa pealinnaks. Kuigi see asub Saaremaast kaugel, on see hea näide Eesti väikeasulast, kus loodus ja ajalugu käivad käsikäes.

Esmamainimine

Aegviidut on esmamainitud 1529. aastal nimega Aykeuyte – tegu oli Lehtse mõisale kuulunud metsaperega. 18. sajandi alguses asus Aegviidus kõrts ning 1796. aasta Mellini Liivimaa atlases on kasutusel nimekuju Aegwiid. Kohas, kus Piibe maantee ristub raudteega, asusid juba 1820. aastatel hobupostijaam ja Lehtse mõisnike jahiloss.

Nimi

Rahvajutu järgi tuleb nimi Piibe maantee ehitamisest, mis võttis väga kaua aega, kuid tegelikult on nimi vanem. Saksakeelne nimi Charlottenhof pärineb ajast, mil alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas koha oma tütre järgi. Karjamõisa ala kutsutakse tänini Poolemõisaks.

Seltsielu

1917. aastal asutati Aegviidu haridusselts, millel oli pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu. 1926. aastal loodi Aegviidu Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts ning 1927. aastal tuletõrjeselts. 1933. aastal avati Mustjõe kaldal suvekohvik, mis lammutati pärast sõda.

Haldus

Aastatel 1993–2017 oli Aegviidu omaette alevvald. 2017. aasta haldusreformi käigus liitus see Anija vallaga – samal ajal, kui Leisi vald liitus Saaremaa vallaga. 1970. aastal elas Aegviidus 1250 ja 1988. aastal 1171 inimest.

Kosenõmme

Aegviidust palju varem on mainitud Kosenõmme küla, mis kasvas Aegviiduga kokku 1970. aastatel. Kosenõmmet mainitakse koos veskiga juba 1379. aastal kujul Cosgenomne.

Aegviidu nime on seostatud ka püha Aegidiuse ja mehenimega Viidu, kuid kuna Aegidiuse kultuse levikut Eestisse ei ole tõestatud ja nimi Viidu on levinud pigem Lõuna-Eestis, ei peeta neid seletusi tõenäoliseks.

Aegviidu asub Harjumaal Anija vallas ning on tuntud kui suvituskoht, kus seltsid korraldasid juba 1920. ja 1930. aastatel kohaliku elu kaunistamist ja vaba aja veetmist.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Tabasalu: kasvav alevik Kakumäe lahe ääres; Alutaguse: Eesti metsaseim piirkond; Rõuge: Eesti sügavaim järv ja Ööbikuorg.

Kasulik teada

Kui reisid Saaremaalt mandrile, on Aegviidu hea peatuspaik neile, kes soovivad Kõrvemaa metsi ja matkaradu avastada.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Aegviidu.

Allikad

Vikipeedia: Aegviidu

jaanuar 15, 2024

Veebimajutus ja domeen: mida väike ettevõte peab teadma

Ka Leisi kandi majutusettevõtja, käsitööline või kohalik selts vajab tänapäeval veebilehte. Selle aluseks on kaks asja – domeeninimi ja server, kus leht asub. Selles loos selgitame, kuidas need toimivad.

Server

Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub infoteenust sellega ühendatavatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti ja failiserver osutab failide saatmise ja vastuvõtu teenust. Veebiserver võib kuvamiseks andmeid saada omakorda andmebaasiserverist. Serverid osutavad teenuseid enamasti interneti kaudu.

Usaldusväärsus

Serverid töötavad tavaliselt pikka aega katkestusteta ja nende andmetele peab olema pidev ligipääs. Seetõttu kasutatakse neis veaparanduskoodiga mälu, RAID-kettamassiive ja lisatoiteallikaid ning komponente saab sageli vahetada serverit välja lülitamata. Serverid paigutatakse tavaliselt serverikeskustesse, kus on stabiilne toide, hea internetiühendus, jahutus ja turvalisus.

Domeeninimi

Domeeninimi on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis on registreeritud volitatud registripidaja kaudu ja peab olema kordumatu. Selle eesmärk on anda numbrilisele IP-aadressile kasutajasõbralik kuju. Eesti tipptaseme domeen on .ee; kasutusel on ka alamdomeenid nagu .com.ee äriettevõtetele, .org.ee mittetulundusühingutele ja .pri.ee eraisikutele.

Ajalugu

Esimene internetidomeen registreeriti 15. märtsil 1985. Eesti domeeninimesid registreeris 2010. aastani EENet ning alates 3. juulist 2010 haldab .ee registrit Eesti Interneti Sihtasutus.

Serveri operatsioonisüsteemid

Serveritele mõeldud operatsioonisüsteemidel on sageli valikuline graafiline kasutajaliides, täiustatud varukoopiate tegemise võimalused ning kõrgendatud turvalisus. Levinumad on UNIX-i-põhised süsteemid, BSD tootepere, Linuxi distributsioonid ja Microsoft Windows Server.

Suuremate võimsuste jaoks liidetakse serverid kobararvutiks ning serverite virtualiseerimisega jõuti 21. sajandi alguses pilvandmetöötluseni. Väikesele veebilehele piisab tavaliselt jagatud majutusest, kus ühel serveril asub mitu lehte.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Leisi vald: kohalik elu ja liikumine; Elektriautod: kuidas need töötavad ja miks need levivad; Euribor ja kiirlaen: kaks väga erinevat laenumaailma.

Kasulik teada

Vali veebimajutus, mis pakub regulaarseid varukoopiaid ja turvalist ühendust, ning registreeri domeen oma ettevõtte või kodukandi nime järgi, et kliendid leiaksid sind kergesti.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Veebimajutus, Veebimajutus.

Allikad

detsember 27, 2023

Leisi vald: Saaremaa põhjapoolseim nurk ja selle külad

Leisi kant asub Saaremaa põhjarannikul Väinamere ääres. Selles loos anname ülevaate endisest Leisi vallast – selle ajaloost, küladest, kirikutest ja loodusest –, et turistil oleks lihtsam piirkonda avastada.

Vallast osavallaks

Leisi vald moodustati 20. detsembril 1990 ja see hõlmas endise Karja kihelkonna maad. Leisi oli Saare maakonna põhjapoolseim vald ning selle viimane vallavanem oli Ludvik Mõtlep. 2017. aasta haldusreformi käigus ühines vald kõigi Saaremaa omavalitsustega Saaremaa vallaks ning endise valla alal moodustati Leisi osavald.

Alevik ja külad

Valla ainus alevik on Leisi. Külasid on üle viiekümne, nende seas Angla, Karja, Linnaka, Triigi, Pärsama, Metsküla, Parasmetsa, Soela ja Õeste. Paljud neist on väikesed rannakülad, kus säilinud talumaastik ja kiviaiad annavad aimu vanast Saaremaa elust.

Kirikud ja kalmistud

Piirkonnas on neli kirikut: Karja kirik, Leisi kirik, Metsküla õigeusu kirik ja Pärsama kirik. Kalmistuid on samuti mitu, sealhulgas Karja, Karja vana, Leisi ja Pärsama kalmistu. Kõige tuntum neist on keskaegne Karja Katariina kirik Linnaka külas.

Loodus

Leisi kandi veekogudest on tuntumad Leisi jõgi, Lubjaoja, Oitme oja, Punapea ja Võlupe jõgi ning Purtsa ja Tuhkana järv. Rannikul on Pammana ja Patimaja poolsaar, Triigi nina ning Parasmetsa ehk Upsu laht ja Triigi laht. Rannikumeres asuvad laiud Pakulaid, Pihlalaid, Raudrahu ja Väikekuiv ning valla põhjapiiril voolab Soela väin.

Karja kihelkond

Leisi valla maad kattusid endise Karja kihelkonnaga. Karja kirikukihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandi keskpaiku, kui Valjala kihelkonna põhjaosa eraldati omaette kihelkonnaks. Selle keskuseks oli Karja kirik, mida on esmamainitud 1254. aastal.

Leisi kandi tuntumad vaatamisväärsused – Angla tuulikud ja Karja kirik – jäävad mõlemad Leisi ja Kuressaare vahelise tee lähedale. Põhjarannikul avaneb Väinamere vaade ning Triigi sadamast on ühendus Hiiumaaga.

Loe ka

Samal teemal Leisivald.ee lehel: Leisi alevik: ajalugu, nimi ja teed; Karja kirik: Saaremaa väike keskaegne aare; Angla tuulikud: Saaremaa tuntuim tuulikugrupp.

Kasulik teada

Kui plaanid Leisi kanti külastada, ühenda ühe päevaga Angla tuulikud, Karja kirik ja Leisi alevik – need asuvad üksteisest vaid mõne kilomeetri kaugusel.